Kas aktsiate tõus USA-s võib olla osa pikemaajalisest langusest? Kasumi ja hinna suhe igatahes viitab sellele, kirjutab Financial Timesi ajakirjanik John Authers.
Järgnevalt avaldame John Authersi artikli aktsiaturu perspektiividest:Kas praegu on aktsiaturul pikaajaline pulliturg (tõusev turg) või on tegemist tsüklilise tõusuga pikaajalisel karuturul (langev turg)? See on tähtis küsimus, aga – vähemalt USA aktsiate puhul – võib ta kõlada ka rumala küsimusena.
Alates 2009. aasta märtsist on USA aktsiad rohkem kui kolmekordistunud. S&P500 indeks on kõigi aegade kõrgeimal tasemel ning on suuremate katkestustena tõusnud 6 aastat järjest. USA tööturg on nüüdseks laienenud rekordilised 50 kuud järjest ning viimatised andmed ületasid isegi kõige optimistlikumaid prognoose. Kui see ei ole pulliturg, siis mis veel?
Eelmisel nädalal kirjutas kommentaariumis üks Financial Timesi tähelepanelik lugeja, et minu ennustus on olnud õige ja tegemist on tõesti tsüklilise tõusuga pikaajaliselt langeval turul. Kaks aastat tagasi oli see ennustus kaine ja pädev, nüüdseks näib see kategoorilise valena. Seega tuleb mul see uuesti ära põhjendada. Mis see tähendab, et oleme jätkuvalt lühiajalises tõusufaasis ning pikaajaliselt on turg siiski languses? Kas USA võib jätkuvalt selles olukorras olla?
Esiteks, allolev graafik näitab, et aktsiaturul ei ole nii hästi läinud nagu välja paistab. Alates 2000. aasta tehnoloogiamulli lõhkemisest on USA suurim aktsiaindeks S&P500 andnud kõvasti madalamat tootlust kui näiteks pikaajalised võlakirjad ja kuld. Inflatsiooni arvestades on turg 2000. aasta tipust jätkuvalt madalamal. Tõsi, kui juurde arvestada potentsiaalselt reinvesteeritud dividendid, siis turg on inflatsiooniga korrigeeritult tõusnud siiski 31 protsenti.

- Aktsiaturu tõus võrreldes kullaga (roosa), võrreldes võlakirjadega (punane) ja inflatsiooniga korrigeeritult (lilla).
- Foto: Financial Times/Thomson Reuters
Teiseks – pikemaajalisel karuturul saab olla ka tsüklilisi tõusufaase. Pikemaajaline trend sõltub aktsiaturu põhinäitajate ekstreemumitest ning need trendid kestavad kümnendeid. Pikemaajaliste trendide kontsepti populaarseks muutnud Ed Easterling viitab, et lühiajalised tõusufaasid erinevad pikemaajalistest selle poolest, et neid ei saa usaldada.
See tähendab, et pikemaajaliselt langeval turul peaksid investorid olema ettevaatlikud, kuid proovima siiski ühineda lühiajaliste tõusudega. Seda näiteks juhul, kui Föderaalreserv otsustab rahapoliitikat kasutada aktsiaturu ergutamiseks.
Pikemaajalisi tõusu- ja langusfaaside vaheldumisi tähistab hinna ja kasumi suhe (P/E). Selleks, et äritsüklite mõjusid vähendada, on P/E suhe tsükliliselt kohandatud ning võrdleb aktsia hinda keskmise kasumiga 10 aasta jooksul.
Yale Ülikooli teadlane Rober Shiller on arvutanud, et P/E suhe jõudis ajalooliselt madalale tasemele 1921, 1932 ja 1981. aastal. Iga kord oli hea aeg aktsiate ostmiseks. 2000. aastal jõudis P/E suhe 44-ni, mis on kõigi aegade kõrgeim tase. 2009. aastal saavutas P/E suhe põhja, kuid alla 10 see ei jõudnudki. Tänaseks on suhe jõudnud 26,5-ni. Kui välja arvata ajaloolised mullid 1929. ja 2000. aastal, pole P/E suhe nii kõrgel varem olnud. Järelikult on aktsiaturu 2009. aastal alanud ralli vaid tsükliline tõusufaas pikemaajalises languses.
Kui see kõlab tobedana, siis mõelge tõusule, mis algas 2003. aastal Iraagi ründamisega ning lõppes 2007. aastal finantskriisiga. USA aktsiad tegid kahekordse tõusu, kuid hiljem oli näha, et tegemist on vaid lühiajalise tõusuga langeval turul.
Praegune tõus on aga kestnud veidi kauem ning tõstnud S&P500 indeksit 100 protsendi võrra rohkem. See algas 2009. aasta meeleheitlikul perioodil, mil investorite optimism oli sisuliselt läbi põranda langenud.
Kui tegemist on tõesti lühiajalise tõusuga, siis peaks enne uue pikemaajalise tõusufaasi algust turu P/E suhe langema alla 10. See juhtub kas kasumite suurenemise (umbes 160 protsendi võrra) või aktsiate hinnalanguse kaudu (rohkem kui 60 protsenti).
Siiski, väärtuse põhinäitajad (P/E) ning kasumimarginaalid on ajalooliselt kõrgetel tasemetel. Kasumid on tõusnud just tänu madalatele intressimääradele, mis on seda lühiajalist tõusu võimaldanud. Kasumid püsivad jätkuvalt 2007. aastal saavutatud tipust madalamal. 2009. aastast alates on ennenägematu rahapoliitika andnud USA investoritele aga ainult ühe võimaluse – osta aktsiaid.
Tõsi, selleni läheb veel mitu aastat aega, kuni aktsiate väärtus alahinnatuks muutub. Senimaani tuleks aktsiatesse suhtuda aga äärmise ettevaatlikkusega.